DDH, IBU, BA ja teised hieroglüüfid õllesiltidel

Ikka ja jälle selle kirju õlleriiuli ees seistes ja vingelt kujundatud silte lugedes on ilmselt hakanud korduma peale stiilide nimetuste mitmed veel märksõnad. Need ei ole tihti stiilist sõltuvad, kuid viitavad ning annavad aimu õlle muudest omadustest. Oleme siia mõned märksõnad välja otsinud ning lahti seletanud.

Imperial

Imperial märgisega õlut tarbisid varasemalt vaid Euroopa kroonitud pead – need õlled olid alati suursugusemad, uhkemad nagu nimetuski viitab. Tänapäeval aga tähistab see enamasti hoopis „kangemat (või rohkemat) kui tavapärane“.

Kõige sagedamini võib leida sõna „imperial“ stoutide siltidelt. Tuueski näite stoutidest, on traditsioonilise stout’i kanguseks 7-8%, kui aga tegemist on imperial stout’iga, võib selle kangus ulatuda välja koguni 17%-ni.

Küll aga võib kaunistada sõnaga „imperial“ erinevates stiilides pruulitud õlut, kus on tavapärastest retseptidest oluliselt rohkem linnaseid või humalaid kasutatud ning mis on kangemad. Olgu see IPA, Pilsner või isegi Berliner Weisse. Kuna imperiali tootmiseks kulub rohkem toormaterjali, on need ka poelettidel sageli kallimad.

Session

Session viitab kangusele. Või õigemini sellele, et see on just lahja. See on madala alkoholisisaldusega õlu, mida on võimalik nautida pikema perioodi (sessiooni) vältel järjest või koguseliselt tiba rohkem – ilma pidusid käest laskmata. Session ei ole tavapäraselt üle 5%.

BA ehk barrel aged

Nagu nimigi ütleb, on selle õlle valmistamisprotsessi lisatud vaadilaagerdus. Kõige sagedamini kasutatakse bourbon’i või rummi vaate, kuid katsetatakse kõikvõimalike erinevatega. Vaadis seistes haarab õlu endale lisaks puiduseid ja seal varasemalt seisnud kange alkoholi nüansse. Ei ole harv, kui õlle maitse muutub pärast vaadis laagerdumist karamellisemaks või õrnalt vaniljeseks.

Kuna vaadilaagerdus nõuab palju aega ning vaadid on küllaltki väikesed (keskmiselt umbes 200l) ja võimaldavad korraga toota vaid limiteeritud koguseid, on vaadilaagerdusega õlled mõistagi tavaliselt keskmisest kallimad.

Dry hopped, DDH või triple dry hopped

Dry hopping ehk kuivhumaldamine on õllevalmistamise valikuline protsess, mille puhul on humal õllele juurde lisatud pärast keetmist ja fermenteerimist.

Kui humalat tuntakse kui õlle mõrkjuse tõstjat, siis kuivhumaldamiese käigus lisatud humal õlut oluliselt mõrumaks ei muuda. Humalas sisalduvad õlid säilivad kuivhumaldamise käigus paremini, kui keetmisel ning need õlid annavad õllele juurde väga palju meeldivaid aroome ning maitset.

Oled pannud tähele, et antud märgisega õlled maksavad poes rohkem, kui näiteks pilsner või lager? Seda seetõttu, et humal on õlle koostisosadest kõige kallim. Mida rohkem humalaid on õlles kasutatud, seda kallim see ka tõenäoliselt on.

Siinkohal, kui märkate sildil, et tegemist on wet hopped õllega, ei mõelda keetmise käigus lisatud humalat ega vastandata mõistet kuivhumaldamisele, vaid on kasutatud värskeid, humalakäbisid otse taimelt – seda saab teha vaid lõikusperioodi vältel.  

Nitro

Selle märksõna puhul ei ole õlu vahutav tänu süsihappegaasile vaid hoopis lämmastikule ning väljend on tuletatud ingliskeelsest sõnast nitrogen. Selle tulemusena on õlu oma kehalt palju kreemisem, ümaram ja mahedam. Maailma tuntuima nitro õlle näitena võib tuua Guinessi.

ABV

ABV ehk alcohol by volume näitab alkoholi sisaldust terves joogis protsendilise osakaaluna. Soovituslik alkoholi sisaldus varieerub väga palju olenevalt õlle stiilist. Kui enamus tavapoodides müüdavad õlled jäävad vahemikku 4-6%, siis täidlasema kehaga, rohkete linnastega pruulitud imperial stout’id võivad ulatuda koguni 17%-ni.

IBU

IBU ehk international bitterness unit on tihti valesti mõistetud näitaja õlle sildil. Sest tegelikult ei pruugi IBU suurusel alati vastavust reaalselt tajutava mõrkjusega olla.

IBU mõõdab isohumulooni (humalas sisalduv alfahape, mis annab mõrkja maitse) osi miljoni osakese kohta (ppm - parts per million). Mõõtühik algan 0-st ja annab aimu miljondiku osast. Kui näiteks keskmised laagriõlled sisaldavad umbes 10 IBU ja mõni väga humalane kolmekordne IPA võib olla 100 ringis, siis teoreetiliselt võib IBU määr minna lõpmatuseni (olgu, miljonini) välja.

IBU suurust pruulimisel on võimalik arvutada humala sordi, koguse ja keetmisaja järgi virde mahu ning tiheduse suhtes. Seega peamiselt on IBU suurus olulisem pruulmeistrile kvaliteedi kontrolliks ja retsepti stabiliseerimiseks, mitte tarbijale, sest tajutavat mõrkjust mõjutavad oluliselt ka õlle muud koostisosad ja retsept. Kaks sama IBU-ga õlut võivad olla erinevalt mõrud.

Suure tõenäosusega maitsevad IBU 10 ja IBU 60 väga erinevalt. Kuid selle põhjal tajutavat mõrkjust otseselt hinnata oleks vale.